Sõjaliste kulutuste andmeid toodab SIPRI, mis kasutab esmase allikana riikide valitsuste esitatud ametlikke andmeid, nagu riiklikud eelarvedokumendid, kaitsevaldkonna valged raamatud ning rahandus- ja kaitseministeeriumide, keskpankade ja riiklike statistikaametite avaldatud riigi rahanduse statistika, ning valitsuste vastuseid SIPRI, ÜRO või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) saadetud sõjaliste kulutuste küsimustikele.
Sõjaliste kulutuste määratlus – võimaluse korral sisaldavad SIPRI sõjaliste kulutuste andmed kõiki jooksvateks ja kapitalikuludeks tehtud kulutusi:
(a) relvajõud, sealhulgas rahuvalveväed;
(b) kaitseministeeriumid ja muud kaitseprojektidega tegelevad valitsusasutused;
(c) poolsõjaväelised jõud, kui neid peetakse sõjalisteks operatsioonideks väljaõpetatuks ja varustatuks;
(d) sõjalised kosmosealased tegevused.
Sellised kulutused peaksid hõlmama:
(a) sõjaväe- ja tsiviilpersonali, sealhulgas sõjaväelaste vanaduspensionid ja personali sotsiaalteenused;
(b) tegevus- ja hoolduskulud;
(c) hankeid;
(d) sõjalist teadus- ja arendustegevust;
(e) sõjalist abi (doonorriigi sõjalistes kulutustes).
Rootsis asuv SIPRI pakub ainulaadset platvormi eri riikide teadlastele projektide kallal koostööks. SIPRI teeb koostööd mitmete rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega, sealhulgas: ÜRO desarmeerimisküsimuste osakond (DDA) ja ÜRO Desarmeerimisuuringute Instituut (UNIDIR), Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) ja Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), Euroopa Liit (EL) ja Aafrika Liit (AU).
Worldometer kohandab vajadusel andmeid, et kajastada hetkehindu ja praeguseid hinnangulisi aastaseid kulutusi, mis põhinevad ülemaailmsel SKP kasvul ja sõjaliste kulutuste suundumustel.